Tegelase analüüs( vana-vestman)

Vana Vestman - Terava äritaibuga jõukas mees, kes on elu jooksul palju vara kokku ajanud ja niimoodi rikkaks saanud. 

Ta on seltskondlik, härrasmehelik ning viisaka käitumisega. 

Vestman kuulub kodanlusse ja on kõrgel sotsiaalsel positsioonil. 

Härrasmehe kodulinnas teatakse teda kui lugupeetud ja austatud meest. 

Ta on Matilde ja Laura isa. 

Vestman on skeptiline oma tütre Matilde mehe Sanderi suhtes.

Näiteks:  "Vestmanil on väimees, kes ei taipa paremat teha kui ajalehe-õpipoistele ja külakoolimeistritele konkurentsi pakkuda".

Piibelehte suhtub ta aga paremini, sest too väidab, et ta on ärimees samas, kui Sander väitis, et on luuletaja.

Vana vestman on tüüp, sest ta on üheplaaniline tegelane, kes esindab ärimehi. Ta on ka muutumatu tegelane, sest ta ei arene teose jooksul, ta on üks ja see sama. 

Ta on avatud tegelane, kõik mida ta teeb on arusaadav, ta avaldab ennast korrektselt ning alati ütleb välja, mida ta tegelikult mõtleb, isegi kui seda pole teistel inimestel eriti meeldiv kuulda.
Vestman on muutumatu tegelane, ta on kogu raamatu karm, enese- ning sihikindel inimene.

Pidžinkeel

Olukorras, kus eri keelte kõnelejad peavad tihedalt suhtlema, kuid neil ei ole ühist lingua francat, hakatakse kasutama segakeelt, mis on justkui suhtlejate emakeelest kokku pandud. Niisuguseid segakeeli nimetatakse pidžinkeelteks.
Tavaliselt tekivad pidžinkeeled kohtades, kus käib tihe rahvusvaheline kauba vahetus (näiteks sadamates). Pidžinkeelel on iseloomulik, et see ei ole kellegi emakeel, seda räägitakse ainult teise keelena. Oma olemuselt on ta väga lihtsakoelise grammatika ja häälikusüsteemiga improviseeritud abikeel.
Näiteks : Poiss ütlema minema kodu.
Kui peredes, kelle suhtlus käib pidžinkeeles, siis tekib põlvkond, kelle jaoks on see emakeel.
Pidžinit, mida kõneldakse emakeelena, kutsutakse kreoolkeeleks.
Enamik pidžinkeeli ei arene siiski kunagi kreoolkeeleks, vaid sureb välja.

Eesti rahva kujunemine

Tänapäeva Euroopa rahvaste ja keelte kujunemist on kõige rohkem ilmselt mõjutanud viimane jääaeg. See algas üle 100000 aasta tagasi ja lõppes umbes 13000 aastat tagasi. Külmemal perioodil mis oli  21000 - 16000 aastat tagasi, pidid inimesed taanduma lõunapoolsematele aladele varjupaikadesse.
Kui jääaeg hakkas läbi saama tulid inimesed läänemere äärsetele aladele tagasi, sealhulgas ka Eestisse. Inimesed tulid Eestisse Lääne- ja Kesk-Euroopast kui ka lõunas ja idast. Jääaja taandudes hakkas Eestisse saabuma inimesi Ibeeria ja Ukraina varjupaikadest. Siberist on pärit arvestatav osa Eesti meeste geneetilist materjali. Arvatakse, et need inimesed sattusid Eestisse küttides, neile hakkas siin meeldima ning nad jäid siin kohalike naistega paikseteks.