Thursday, January 17, 2013

Test number 14

test 1114 õiget 16st

1. Õige
    Õige on: peeni kombeid

2. Õige
    Õige on: elab Tähe põigus

3. Õige
    Õige on: religioossete vaadetega

4. Õige
    Õige on: taotleb revanši

5. Õige
    Õige on: viis kilo suhkrut

6. Õige
    Õige on: sõbralikke poisse

7. Õige
    Õige on: tagasiside eesmärk

8. Õige
    Õige on: teemantide läige

9. Õige
    Õige on: olen töötanud

10. Õige
    Õige on: ei maksa töödelda

11. Õige
    Õige on: pikki videoid

12. Õige
    Õige on: pärast kella viit

13. Vale
    Õige on: vilusid põõsaaluseid

14. Õige
    Õige on: ei joodud õlut

15. Õige
    Õige on: ohtlikem teelõik

16. Vale
    Õige on: koka-köögitöölise koormus
test 1015 õiget 16st

1. Õige
    Õige on: peatset kohtumist

2. Õige
    Õige on: rünnati piiskoppi

3. Õige
    Õige on: mitu pikslit

4. Õige
    Õige on: oranž pluus

5. Õige
    Õige on: mahlakaid portsjoneid

6. Õige
    Õige on: prestiižsel mehel

7. Õige
    Õige on: puhastel linadel

8. Õige
    Õige on: õigeaegset raportit

9. Õige
    Õige on: hapudest sõstardest

10. Õige
    Õige on: tunneme Tallinna

11. Õige
    Õige on: ei jõua taotleda

12. Õige
    Õige on: uue teabe olulisus

13. Õige
    Õige on: tuntud inimesi

14. Vale
    Õige on: tušipott

15. Õige
    Õige on: rikkalikem saak

16. Õige
    Õige on: tuletõrjujate-päästjate täiendusõpe
test 615 õiget 15st

1. Õige
    Õige on: aadresside õigsus
2. Õige
    Õige on: värvikirevad afišid
3. Õige
    Õige on: teatrialdiste tüdrukute
4. Õige
    Õige on: pandi uut asfalti
5. Õige
    Õige on: baarmenite võistlus
6. Õige
    Õige on: toidus kasutati basiilikut
7. Õige
    Õige on: jälgiti börsi
8. Õige
    Õige on: andekaid doktorante
9. Õige
    Õige on: duši all
10. Õige
    Õige on: kolm eelnõu
11. Õige
    Õige on: ettevõtete kasum
12. Õige
    Õige on: gepardite hüpped
13. Õige
    Õige on: värisevate lehtedega haavad
14. Õige
    Õige on: nauditi hüvesid
15. Õige
    Õige on: jogurti maitse

Tuesday, November 20, 2012

Tegelase analüüs( vana-vestman)

Vana Vestman - Terava äritaibuga jõukas mees, kes on elu jooksul palju vara kokku ajanud ja niimoodi rikkaks saanud. 
Ta on seltskondlik, härrasmehelik ning viisaka käitumisega. 
Vestman kuulub kodanlusse ja on kõrgel sotsiaalsel positsioonil. 
Härrasmehe kodulinnas teatakse teda kui lugupeetud ja austatud meest. 
Ta on Matilde ja Laura isa. 
Vestman on skeptiline oma tütre Matilde mehe Sanderi suhtes.
Näiteks:  "Vestmanil on väimees, kes ei taipa paremat teha kui ajalehe-õpipoistele ja külakoolimeistritele konkurentsi pakkuda".
Piibelehte suhtub ta aga paremini, sest too väidab, et ta on ärimees samas, kui Sander väitis, et on luuletaja.
Vana vestman on tüüp, sest ta on üheplaaniline tegelane, kes esindab ärimehi. Ta on ka muutumatu tegelane, sest ta ei arene teose jooksul, ta on üks ja see sama. 
Ta on avatud tegelane, kõik mida ta teeb on arusaadav, ta avaldab ennast korrektselt ning alati ütleb välja, mida ta tegelikult mõtleb, isegi kui seda pole teistel inimestel eriti meeldiv kuulda.
Vestman on muutumatu tegelane, ta on kogu raamatu karm, enese- ning sihikindel inimene.

Sunday, October 7, 2012

Pidžinkeel

Olukorras, kus eri keelte kõnelejad peavad tihedalt suhtlema, kuid neil ei ole ühist lingua francat, hakatakse kasutama segakeelt, mis on justkui suhtlejate emakeelest kokku pandud. Niisuguseid segakeeli nimetatakse pidžinkeelteks.
Tavaliselt tekivad pidžinkeeled kohtades, kus käib tihe rahvusvaheline kauba vahetus (näiteks sadamates). Pidžinkeelel on iseloomulik, et see ei ole kellegi emakeel, seda räägitakse ainult teise keelena. Oma olemuselt on ta väga lihtsakoelise grammatika ja häälikusüsteemiga improviseeritud abikeel.
Näiteks : Poiss ütlema minema kodu.
Kui peredes, kelle suhtlus käib pidžinkeeles, siis tekib põlvkond, kelle jaoks on see emakeel.
Pidžinit, mida kõneldakse emakeelena, kutsutakse kreoolkeeleks.
Enamik pidžinkeeli ei arene siiski kunagi kreoolkeeleks, vaid sureb välja.

Sunday, September 16, 2012

Eesti rahva kujunemine

Tänapäeva Euroopa rahvaste ja keelte kujunemist on kõige rohkem ilmselt mõjutanud viimane jääaeg. See algas üle 100000 aasta tagasi ja lõppes umbes 13000 aastat tagasi. Külmemal perioodil mis oli  21000 - 16000 aastat tagasi, pidid inimesed taanduma lõunapoolsematele aladele varjupaikadesse.
Kui jääaeg hakkas läbi saama tulid inimesed läänemere äärsetele aladele tagasi, sealhulgas ka Eestisse. Inimesed tulid Eestisse Lääne- ja Kesk-Euroopast kui ka lõunas ja idast. Jääaja taandudes hakkas Eestisse saabuma inimesi Ibeeria ja Ukraina varjupaikadest. Siberist on pärit arvestatav osa Eesti meeste geneetilist materjali. Arvatakse, et need inimesed sattusid Eestisse küttides, neile hakkas siin meeldima ning nad jäid siin kohalike naistega paikseteks.